Vormsi saar

Vormsi sobib puhkusepaigaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, samuti rannarootsi ajaloo huvilistele.

92-ruutkilomeetrise pindalaga Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mille nimi on tuletatud saksakeelsest nimest Worms või rootsikeelsest Ormsö’st, mõlema tähenduseks “ussisaar”.

Vormsi kadakavälju, mereäärseid aasasid, rändrahne ja majakaid on kõige parem avastada jalgsi või jalgrattaga. Auto võid jätta Rohuküla sadamasse ning ratta laenutada Sviby sadamast või turismitalust. Rannikuäärsed rohumaad, roostikud, metsad ja lahed pakuvad elupaika haruldastele taime- ja linnuliikidele.

Vormsi saarele (Sviby sadam) pääseb mandrilt praamiga, parvlaev “Ormsö” viib üle nii autod kui jalakäijad. Auto võib jätta mandrile, sadamas on selleks tasuta avar parkla. Tutvu praami sõiduplaaniga ja osta pilet siit. Kui soovid Vormsit oma veesõidukiga külastada, vaata täpsemat infot Sviby sadama info veebilehelt.

Allikas: Priidu Saart

Läbi Rumpo poolsaare lookleb viiekilomeetrine matkarada, kus võid näha haruldasi samblikke ning jälgida rannikulinde. Saxby lubjakivivallidega rannikul saad uurida sadu miljoneid aastaid tagasi troopilises madalmeres elanud olendite kivistisi. Huviväärsuseks on ka Huitbergi paekühm, Eesti vanemaid rifistruktuure.

Vormsi kalmistul asub maailma suurim rõngasristide kogu, neid on säilinud üle 330. Riste ei valmistanud mitte meistrid, vaid tahusid pae- ja liivakivist talupojad ise, mistõttu varieerub nii nende välimus kui ka sinna kirjapandu korrektsus. 13. saj pärit Vormsi Püha Olavi kirik eripäraks on torni puudumine.

Kunagisest rannarootsi elulaadist annab hea ülevaate Vormsi talumuuseum, mis on fotode ja põgenenud rannarootslaste mälestuste järgi terviklikult taastatud rannarootsi talu.