Ruhnu saar

Liivi lahe pärliks kutsutud Ruhnu saar on Eesti lõunapoolseim saar, kus on kaunis loodus, Rootsi ajalugu ja Eesti vanim ainulaadne Ruhnu puukirik.

Ruhnu saart on sageli nimetatud Liivi lahe pärliks ning arvestades, et Ruhnu saarel on vähem kui 100 alalist elanikku, teeb see sellest ideaalse koha pausiks linnaelust. Kui üldse, siis katkestab siin vaikuse ehk vaid mere kohin. Rootsi kultuurimõjude ja pärandi mõju on siiani Ruhnus tugevalt tunda.

Ruhnu asub Läti ranniku lähedal ning on Eesti lõunapoolseim saar. Mandri lähim punkt on Läti Kuramaal asuv Kolka neem, 37 km kaugusel. Kuressaare jääb umbes 70 km kaugusele, Kihnu saar 54 km, Pärnu ja Riia mõlemad 96 km kaugusele.

Ruhnule pääseb kahe erineva transpordivahendi abil. Oktoobrist aprillini saab Pärnust ja Kuressaarest lennukiga ning maist oktoobrini parvlaevaga Pärnust, Roomassaarelt (Saaremaa) või Munalaiult. Autosid ei ole saarele lubatud, kuid külastajad võivad kaasa võtta jalgratta. Kogenud purjetajaid teenindab väikesadama Ruhnu sadam.

Ruhnus on omanäolised hooned ja arhitektuur

Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis Ruhnu Püha Magdaleena puukirik (ehitatud 1644. aastal) ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda.

Tutvu ainulaadse Ruhnu tuletorniga

Saare kõrgeimas punktis, Haubjerre mäel, seisab kuulsa inseneri Gustav Eiffeli kavandatud tuletorn. See valmistati Prantsusmaal ja püstitati vana puust ehitise asemele 1877. a. Majakal on nelja tugipiilariga metallkonstruktsioon, üles viib keerdtrepp. Tegu on tänapäeval ainsa säilinud sellelaadse tuletorniga Läänemere piirkonnas.