Karula rahvuspark
Lõuna-Eestis asuv riigi väikseim rahvuspark, mille silmapaistvamaks tunnuseks on imeline kuppelmaastik.
Karula üllatab oma iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastikega!
Karula rahvuspargi vaheldusrikas pinnamood on kujunenud mandirijää tegevuse tulemusel üle 10000 aasta tagasi. Kuplid ehk ümarad mäekesed on tekkinud jääaja lõpupoolel, kui sulamisveed kandsid jääpankade vahele asunud tühimikesse liiva ja kruusa. Hiljem jää sulas, jättes liiva-kruusakehadele 2-3 m paksuse savikama ning viljakama pinnasekihi.
Karula rahvuspargi kuplikeste vahele jäävad tihedad metsatukad, sooalad ja väikesed järvekesed, mis on justkui taevasse vaatavad päikese käes helkivad silmakesed. Seda ainulaadset vaatemängu on soovitatav imetleda mõnest vaatetornist.
Karula rahvusparki tulek on ettevõtmist väärt, sest avastamist jätkub igaks aastaajaks!
Karulas asub Eesti suurim kaitstav metsamassiiv – üle 70% rahvuspargist on kaetud metsaga. Siin on leidnud omale elupaiga suurulukitest põder, metskits, hunt, ilves, karu. Kaitsealustest liikidest on tähelepanuväärseimad must-toonekurg, kalakotkas, väike-konnakotkas, kivisisalik, mudakonn ja haruline võtmehein.
Talvel muutub Karula talviseks imedemaaks, kus Eesti väikseim rahvuspark on kaetud päikesevalguses sädeleva lumevaibaga. Maastik omandab rahuliku ilu, kutsudes sind aega maha võtma ja nautima hooajalist rahu.
Läbi pargi matkates kohtute iidsete matmispaikade ja sajandivanuste taluhoonetega, mis kõnelevad Karula rikkalikust kultuuriloost. Külastajad saavad näha traditsioonilisi Eesti eluviise – hajali paiknevaid väga vanu taluhooneid, tutvuda suitsusaunatraditsiooniga ning kuulda võru keele rääkimist, mida siiani põlvest põlve edasi antakse.
Allikas: Amadvr
Avasta Karula rahvuspark
Koge traditsioonilist kohalikku eluviisi
Läbi pargi matkates kohtute iidsete matmispaikade ja sajandivanuste taluhoonetega, mis kõnelevad Karula rikkalikust kultuuriloost.
Ükski teelõik pole Karulas sirge!
Maastiku omapära tõttu kulgevad rajad looklevalt, võiks isegi öelda, et täiesti sinka-vonka, mis tähendab, et ühest punktist teise jõudmiseks läheb veidi kauem aega. Selles väljendub omamoodi piirkonna inimeste meelelaad – rahulik kulgemine ja elamine nii, nagu seda on tehtud sajandeid.
Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks kaunimaid järvi on Ähijärv. Sood võtavad enda alla ligi 10% rahvuspargi pindalast.
Ähijärv
Ligikaudu 3 km pikkune lookleva kaldajoonega Ähijärv on tüüpiline rohketoiteline järv, mille liivastel kallastel on mitmeid lõkke- ja supluskohti.
Veel soovitusi, mida teha Karula rahvuspargi lähistel
Suitsusaunal on meie kultuuris kaugeleulatuvad juured
Nagu nimigi ütleb, mängib selle sauna puhul olulist rolli suits, seega pole neil hoonetel korstnat – suurem osa suitsust väljutatakse enne lavale minekut akende ja uste kaudu. Kuumad kivid hoiavad sauna mitu tundi soojas ja nagu ikka, tuleb neile visata mõnusasti vett, et tekiks aur. Sauna ei mindud kunagi vihata – see aitas stimuleerida vereringet, kooris surnud naharakke ja hoidis noorena.
Suitsusauna traditsioon oli algusest peale perekondlik tegevus, mida harrastati tavaliselt nädalavahetustel ja kindlasti pühade ajal – ei saanud ju pidulauda mustana istuda. Saun puhastas, pehmendas lihaseid ja värskendas vaimu.
Allikas: Renee Altrov
Karula rahvuspark talvel
Tegevusi jätkub Karulas aastaringselt!
Aktiivne puhkus Karulas
TOP soovitused, mida teha Karula rahvuspargis
- Külasta Ähijärve, mis on populaarne matkajate ja kalaste hulgas.
- Leia kohalik giid, kes tutvustab Kaika küla elu.
- Imetle Rebasemõisa maastike ning suundu Tornimäele, et saada veelgi parem ülevaade Karula rahvuspargist.
- Mine rattatuurile Saarjärve äärde ning püüa tabada lennus olevaid kotkaid.
Allikas: Mati Kose
Iga aastaaeg pakub eriilmelisi elamusi
Vaata lähemalt
Avasta Eesti
Kasuta interaktiivset kaarti
Viimati uuendatud
14.05.2024